KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KOHUSTUS NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAL

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 p 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik kahel alternatiivsel juhul. Esmalt juhul, kui tegevus, mille jaoks luba taotletakse, toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Teiseks juhul, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
• Kuna Natura 2000 võrgustiku alale olulise mõju avaldamine on KMH kohustuslikkuse iseseisvaks aluseks, ei saa selle hindamisel lähtuda samadest kriteeriumidest, kui üldise olulise keskkonnamõju esinemise võimaluse väljaselgitamisel. Natura 2000 alade puhul on tegemist üleeuroopalise looduskaitselise tähtsusega piirkondadega, mis on kaitse alla võetud põhjusel, et a) nendel leiduvad elupaigatüübid on oma looduslikul levialal kadumisohus või b) nendel leiduvate elupaigatüüpide looduslik levila on väike nende hääbumise või looduslikult omase piiratud levila tõttu või c) nendel leiduvad elupaigatüübid on suurepärased näited oma asukoha biogeograafilise piirkonna omaduste tõttu (loodusdirektiiv, art 1 p c). Seega kuuluvad Natura võrgustikku eriti tundlikud alad, mille seadusevastaseks kahjustamiseks võib piisata oluliselt väiksemast keskkonnamõjust kui tavapärase loodus- või elukeskkonna puhul.
• KeHJS § 3 p-ga 2 on Eesti õigusesse üle võetud loodusdirektiivi art 6 lg 3, mille kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis tõenäoliselt avaldab Natura võrgustiku alale iseseisvalt või koostoimes muude kavade või projektidega olulist mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida projekt ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Hindamise järelduste alusel annab pädev asutus kavale või projektile nõusoleku alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju.
• Seda, millal tuleb tegevuse mõju Natura 2000 aladele hinnata, on Euroopa Kohus selgitanud kohtuasjas nr C-127/02 (samadele seisukohtadele tuginevad ka lahendid kohtuasjades nr C-179/06 (p-d 33-35). C-418/04 (p-d 226, 227, 244, 245), C-538/09 (p-d 39, 40, 55), C-182/10 (p 67) ja C-177/11 (p-d 22 ja 23)). Euroopa Kohus leidis, et hindamise rakendamise eelduseks ei ole mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga selline mõju kaasneb.
• Ettevaatusprintsiipi arvestades on selline võimalus või risk olemas, kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa välistada, et kava või projekt avaldab asjaomasele alale olulist mõju. Seega tuleb hindamine läbi viia alati, kui objektiivse teabe põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline mõju (otsuse p-d 43-45).
• Mõju olulisuse kindlakstegemisel tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt arvestada seda, kas kavandatav tegevus ohustab asjaomase ala kaitse-eesmärke. Seega puudub hindamise kohustus kava või projekti puhul, mis küll mõjutab Natura ala, kuid ei ohusta ala kaitse-eesmärke.
• Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda ükskõik millise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega ala või kaitstavat loodusobjekti eeldatavalt mõjutada. Eelhinnangu andmisel saab põhimõtteliselt lähtuda KeHJS § 6 lg-s loetletud kriteeriumidest, kuid seejuures tuleb esmajoones keskenduda kavandatava tegevuse võimalikule mõjule Natura alal kaitstavaile loodusväärtustele. Kui kavandatav tegevus võib Natura ala kaitse-eesmärke kahjustada, tuleb KMH algatada.