20. veebruari 2014.a kohtuasjas nr 3-3-1-81-13 käsitles Riigikohus avaliku võimu kandja vastu suunatud intressinõuet toetuste viivitatud väljamaksmise tõttu.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras kaebajale investeeringutoetuse. Hiljem otsustas PRIA osa toetusest investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise tõttu tagasi nõuda. PRIA tasaarvestas tagasinõutava toetuse kaebajale väljamakstavate teiste toetustega. Kaebaja esitas PRIA otsuse peale kaebuse, misjärel kohustas halduskohus PRIA-t kaebajale tasaarvestatud osa investeeringutoetusest tagastama. Kaebaja esitas PRIA-le taotluse tasuda kohtumenetluse tulemusena alusetuks osutunud toetussumma ja intresside kinnipidamisega seonduvalt viivist. PRIA jättis kaebaja taotluse rahuldamata, misjärel esitas kaebaja PRIA vastava otsuse peale kaebuse halduskohtusse. Kohtud jätsid kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et  Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Alusetu raha üleandmisena RVastS § 22 lg 1 mõttes tuleb käsitada ka alusetult toimunud tasaarvestust. Isiku õiguste ja rahalise seisundi seisukohast ei ole olemuslikku vahet, kas avaliku võimu kandja varaline positsioon on isiku vara arvel paranenud raha maksmise või vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestuse tõttu.  RVastS § 23 p 1 võimaldab isikul nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest. RVastS § 23 p-le 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides  ning erinormi puudumisel tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist.

Kolleegium ei nõustunud ka vastustaja ja kohtute seisukohaga, et kõnealused põllumajandustoetused kujutavad oma olemuselt riigiabi, mille andmine on lubatav vaid ettenähtud piirides. Kui toetust makstakse riigiabi ülemmääras, siis ei saa vastustaja ja kohtute arvates alusetuks osutunud tasaarvestuse tõttu toetuse saajale intressi maksta ka põhjusel, et seeläbi ületataks riigiabi lubatud määra ning see oleks vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustunud ja selgitas, et riigiabiks Euroopa Liidu õiguse tähenduses loetakse abi, mis vastab neljale tingimusele: tegemist peab olema riigi sekkumisega või abi andmisega riigi ressurssidest; sekkumine peab kahjustama Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust; abi peab ndma saajale teatud eelise; abi peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. Avaliku võimu kandja alusetu rikastumise kõrvaldamiseks intressi maksmine ei kahjusta kolleegiiumi hinnangul liikmesriikidevahelist kaubandust ega loo saajale konkurentidega võrreldes turuseisundiga seotud eelist.  Seega pole käesoleval juhul intressinõude alusel makstavad summad käsitletavad riigiabina.

Riigikogus saatis asja arutamiseks tagasi halduskohtusse. Otsuse terviktekst on kättesaadav siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-81-13